Metal: Paggiddiatan a nagbaetan dagiti rebision

Content deleted Content added
Rescuing 0 sources and tagging 1 as dead.) #IABot (v2.0.9.2
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.2
 
Linia 1:
Ti '''metal''' (manipud ti [[Pagsasao a Griego|Griego]] "μέταλλον" – ''métallon'', "mina, pagbatuan, metal"<ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dme%2Ftallon μέταλλον] Henry George Liddell, Robert Scott, ''Ti Griego-Inggles a Leksikon'', iti Perseus Dihital a Biblioteka</ref><ref>[http://oxforddictionaries.com/definition/metal?q=metal metal]{{Natay a silpo|date=September 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, kadagiti Diksionario ti Oxford</ref>) ket isu ti solido a materiales (ti maysa a [[kimiko nga elemento|elemento]], [[kimiko a kompuesto|kompuesto]], wenno [[alloy]]) a kadawyan a natangken , nasileng, ken makailanga ti nasayaat nga elektrikal ken [[panagkukua iti pudot]]. Dagiti metal ket kadawyanda a [[Ductility|naalumaymay]], dagitoy ket mapanday wenno pemanente a matalmegan iti sukogda nga awan a saan amatukkol wenno agberre ken dagitoy pay ket mabalin a [[Malunag nga alloy|malunag]] (maipagtipon wenno malunag) ken naalumaymay (mabalin a maaramid iti naingpis a barot).<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/377422/metal metal]. Encyclopaedia Britannica</ref> Agdama a, 91 kadagiti 118 a dagup dagiti elemento iti [[periodiko a lamisaan]] ket naidasig dagitoy a kas metal.
 
Ti kaibuksilan ti pannakaibaga ti "metal" ket maigiddiat para kadagiti nadumaduma a komunidad. Kas pagarigan, dagiti [[astronomo]] ket usarenda ti sapasap a pannangibaga ti "metal" para iti pakainugotan a mangipalawag kadagiti amin nga elemento malaksid ti [[hidroheno]] ken [[helio]] (dagiti kangrunaan a pakabuklan dagiti [[bituen]], naurnong nga isu met ti pakabuklan ti kaaduan a makitkita abanag iti law-ang). Isunga, iti [[astronomia]] ken [[pisikal a kosmolohia]], ti [[metalisidad]] ti maysa na naga ket isu ti proporsion iti banagna a bunukel dagiti kimiko nga elemento malaksid ti hidroheno ken helio.<ref name="Martin">{{cite web | author=John C. Martin | title=Ania ti naadaltayo manipud ti metal a linaon dagiti bituen| work=Baro a Panagusig ti RR Lyrae Kinematika iti Solar Kaarubaan| url=https://edocs.uis.edu/jmart5/www/rrlyrae/metals.htm| accessdate=Septiembre 7, 2005| archive-date=2016-06-29| archive-url=https://web.archive.org/web/20160629210059/https://edocs.uis.edu/jmart5/www/rrlyrae/metals.htm| url-status=dead}}</ref> Iti pay maipatinayon, adu kadagiti elemento ken dagiti kompuesto a kadawyan a saan a naidasig a kas dagiti metal ngem agbalin dagitoy a metaliko babaen kadagiti nangato a presion; dagitoy ket naamammuan a kas dagiti [[saan a metal#Metaliko nga alotropo|metaliko ng aalotropo dagiti saan ametal]].
 
== Dagiti nagibasaran ==